Maht.
Kannu suurus peaks olenema pereliikmete arvust: kui tee- või kohvivett vajab üks inimene, pole mõtet iga kord kahte liitrit keema ajada. Liitrisest 1000-vatise võimsusega elektrikannust piisab, kui seda läheb vaja harva ja vähese vee keetmiseks. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, ongi umbes kaks liitrit.
Vee jahtumise koha pealt kannu suurus eriti ei loe: praktikas jahtub nii suures kui väikeses kannus vesi sama kiiresti.
Küttekeha tüüp
Küttekeha vastutab vee soojendamise ja keetmise eest. Tootjad kasutavad kahte tüüpi küttekehasid, kuid igal juhul on igas instruktsioonis näidatud minimaalne soovitatav kasutatava vee kogus, mis kaitseb kuumutuselementi ülekuumenemise eest.
Tüübid on:
Spiraalikujuline küttekeha – minimaalne veekogus on suurem (enamasti alates 0,4 l). Selle küttekeha peamine puudus on kiiremini tekkiv katlakivi, mis lühendab küttekeha tööiga. Samas on seda tüüpi veekeetja odavam ja see töötab vaiksemalt.
Plaadikujuline küttekeha – tegemist on populaarsust koguva lahendusega, mis vahetab välja spiraalikujulise variandi. Minimaalne veekogus on tunduvalt väiksem, enamasti piisab 0,1 l veest. Tänu sellele, et küttekeha on osaliselt või täielikult kaetud, ei teki selle pinnale katlakivi (või tekib väga vähe). Sellise keetja puhastamine ja katlakivi eemaldamine on tunduvalt lihtsam.
Võimsus
Võimsust jagub tänapäevastel veekeetjatel, ka kõige odavamatel, piisavalt. Veel kümme aastat tagasi oli aga kannu võimsus just esmane kriteerium, mille järgi veekeetjat valida soovitati.
Mugavusvidinad
Korpus
Tootjate pakkumistes leiab erinevaid veekeetjaid, mis on toodetud:
plastikust – on tunduvalt kergemad kui metallkorpused, enamasti ka odavamad. Lisaks ei lähe plastik nii kuumaks kui metall. Kuid tarbijatele ei meeldi plastikust keetjate liialt tavaline välimus, mis ei sobi moodsa köögisisustusega, samuti eritab plastik nende meelest spetsiifilist lõhna ja maitset.
roostevabast terasest – on raskemad, kuid neil on moodne välimus. Enamikul on termoisolatsioon, mis kaitseb kannu korpust ülekuumenemise eest ja aitab kaua hoida vee soojust.
klaasist – kõige kergemad veekeetjad. Tarbijad hindavad nende veekeetjate disaini, need näevad kenad välja igas köögis. Lisaks peetakse neid tervislikuks ja kergesti puhastatavaks. Kuid keetja seinad lähevad väga kuumaks ja suurendavad põletusriski, seetõttu pole need väga populaarsed.
keraamika – parim, kuid praegu ka kõige kallim elektriliste veekeetjate tootjate pakutav variant. Neid on lihtne puhastada ja keraamika on ka kõige naturaalsem materjal. Lisaks ei lähe korpuse seinad nii kuumaks kui klaasi puhul. Nende põhipuudus on üsna suur kaal.
Käepide
Kui soovite, et teil oleks veekeetjat mugav kasutada, katsetage, millist käepidet on teil kõige mugavam käes hoida. Mõne veekeetja käepide on kaetud libisemisvastase kattega, mis vähendab veekeetja käest libisemise ohtu.
Disain
Tootjad pingutavad, et nende pakkumised oleksid võimalikult mitmekülgsed, kliendid aga valivad hea meelega veekeetja, mis stiililt ja värvi poolest sobib nende köögisisustuse või muu köögitehnikaga. Ajad, mil võidutses plastmass ja mitte väga efektiivne disain, on unustuste hõlma vajunud, vormi-, materjali- ja värvivalik on väga suur.
Filtrid
Selleks, et vähendada katlakivi ja mustust, mis satub koos veega klaasi, on igal veekeetjal spetsiaalne filter, mis on paigaldatud seadme tila sisse.
Filtreid on selliseid:
nailonvõrk – hoiab kinni suurema mustuse. Tegemist on kõige lihtsama ja odavama lahendusega.
roostevabast terasest võrk – hoiab kinni enamiku mustusest. Tegemist on filtriga, mis on efektiivsem kui nailonvõrk.
söefilter – võtab kinni mustuse ja lõhnad.
Temperatuuri reguleerimine
Mõned veekeetjad omavad temperatuuri reguleerimise funktsiooni, see tähendab, et saab valida temperatuuri, milleni tuleb soojendada vett. Temperatuuri valimise skaala on 40-100 °C. See aga võimaldab valida täpse temperatuuri, mis on eriti mugav, kui valmistada erinevaid jooke. Temperatuur seadistatakse enamasti elektroonilise ekraani ja nuppude abil.
Soojuse säilitamine
Veekeetjal võib lisaks traditsioonilisele otstarbele, st keeta vett, olla ka termose funktsioon. Selleks, et saaks hoida temperatuuri, peab seadmel olema soojusisolatsioon või kahekordne korpuse sein.
Veetaseme mõõt
Pea igas elektrilises veekeetjas on mõõtmisriba, mis näitab kannus oleva vee kogust. Tänu sellele saab täpselt reguleerida vedeliku kogust, kui soovitakse kiiremat keemaminemist. See võimaldab teil valada kannu täpselt nii palju vett, kui palju hetkel vajate. Huvitav lahendus, mis on kasulik pimedates, halvasti valgustatud ruumides, on märgutuli.
Mõõtmisjoon võib olla:
Juhe
Tasub kontrollida juhtme pikkust, aga ka seda, kas tootja on näinud ette võimaluse peita juhtme ülejääk veekeetja aluse sisse. See lahendus aitab hoida köögis korda, samuti vältida rippuva juhtme juhuslikku tõmbamist.
Valjus
Veekeetjad, millel on spiraalikujuline küttekeha, on vaiksemad ja keskkonnasõbralikumad. Kuid ei tasu unustada, et mürataset mõjutab ka katlakivi, mis tekib küttekehale, seetõttu tuleb katlakivi regulaarselt eemaldada.
Turvalisus
Kuna veekeetja on elektriseade, mis kasutamise ajal on kõrge temperatuuriga, tasub tunda huvi, kas seadmel on lisakaitsemeetmed:
ilma veeta sisselülitamise kaitse – andurid tuvastavad vee taseme ja kui veekann on tühi, siis ei lase kannu sisse lülitada. See aga kaitseb veekeetjat ülekuumenemise eest.
ülekuumenemise kaitse – veekeetjat ei saa sisse lülitada, kui vett soojendatakse mitu korda järjest lühikese aja jooksul või kui veekeetja saavutab liiga kõrge temperatuuri (see kaitseb vee ülekeemise ja veekeetja ülekuumenemise eest).
keema minemise automaatne märguanne – kui vesi läheb keema, teavitatakse sellest lisaheliga.
automaatne väljalülitus, kui veekeetja tõstetakse aluselt maha – lülitab seadme välja, isegi kui see võeti ära keemise ajal.
LED tuli põleb siis, kui veekeetja on sisse lülitatud, ja kustub, kui vesi läheb keema. Tootjad kasutavad mõnikord ka lisalahendusi, nt veekeetja aluse valgustust, mis läheb tööle, kui veekeetja on sisse lülitatud.
Lisafunktsioonid
Huvitav funktsioon, mis on kasulik neile, kes armastavad viimase hetkeni voodis lesida – võimalus programmeerida veekeetja sisselülitumise aega, nii et veekeetja hakkab automaatselt vett keetma ette nähtud ajal.
Milline veekeetjate tootja on parim?
Populaarseimad veekeetjate tootjad
on Beper, Blaupunkt, Gastrpback, Jata, Kenwood,Scneider, Severin, Thomson,
Adler, Bosch, Sencor, Kalorik, Philips, Russell Hobbs, Unold, Romix, Tefal, Siemens, Bomann. Iga nimetatud tootja pakub paremaid ja kehvemaid veekeetjate variante.
Kuidas veekeetjat hooldada?
Kui kodus katlakivi eemaldajat ei ole, katlakivi täis kannu saab puhtaks äädikalahusega. Lase vesi kannus kuumaks, vala juurde umbes kolm supilusikatäit äädikat ja lase vesi veel kord keema. Jäta kann tunniks likku. Siis vala tühjaks ja keeda kaks korda puhta veega läbi. Ole äädikaga ettevaatlik: liiga kange lahus võib veekeetja põhjatihendid läbi söövitada! Kui esimese korraga kogu katlakivist lahti ei saa, võib protseduuri korrata.
Sidrunhape (saadaval igas toidupoes) on puhastajana sama tõhus, ent odavam kui katlakivieemaldi. Kannutäiele veele tuleks seda lisada 2 teelusikatäit. Pärast happega puhastamist lisa loputusvette soodat – see neutraliseerib happe. Sidrunhappega puhastades on veel see eelis, et köök pole hiljem kemikaalilõhna täis.
Kui sidrunhapet käepärast pole, võib kannu vette ka sidruniviile lõigata ja läbi keeta. Pole nii tõhus, aga vähemaks võtab katlakivi küll. Hea lõhn on boonuseks!
Katlakivi tuleks eemaldada aastas 3–4 korda.
Pärast puhastamist võib kuuma joogi valmistamiseks kasutada alles viiendat kannutäit keedetud vett (muuks otstarbeks juba kolmas kannutäis).
